Chiù dâ Palora

puisìa:

  • A suliscenti
    ntra timpuna e alivi
    spinusu li ciuriddi
    adduma e sona
    tambureddu fistusu
    u ficurinnia
    ("Paisi miu", Zagarella)

addumari

prisenti

addumu

addumi

adduma

addumamu

addumati

addùmanu

mpirativu

--

adduma

addumassi

addumamu

addumati

--

passatu

addumai

addumasti

addumau

addumamu

addumàstivu

addumaru

mpirfettu ndi.

addumava

addumavi

addumava

addumàvamu

addumàvavu

addumàvanu

mpirfettu cung.

addumassi

addumassi

addumassi

addumàssimu

addumàssivu

addumàssiru

futuru

addumirò

addumirai

addumirà

addumiremu

addumiriti

addumirannu

cundiziunali

addumirìa

addumirivi

addumirìa

addumirìamu

addumirìavu

addumirìanu

girunniu

addumannu

participiu

aviri addumatu

agg.:   addumatu


Traina (1868)

Addumari.

  • v. a. Appiccare, produrre il fuoco che scaldi o illumini: accendere.
  • Dar lume o luce: illuminare.
  • v. intr. Esser consumato tutto o in parte dal fuoco: ardere.
  • Met. Venir in collera: accalorarsi, accendersi, arrapinare.
  • Metaf. Infiammarsi per alcuna passione; addumari di amuri – di sdegnu: ardere d'amore – di sdegno.
  • addumari di frevi: ardere di febbri.
  • Fig. addumari di fami: esser grandemente affamato.
  • addumari di siti: allampar dalla sete, aver gran sete. P. pres. addumanti: (Salomone Canti Pop. Sic.): accendente. P. pass. addumatu: Acceso.
  • Illuminato.
  • Arso.

La vuci di Traina veni dû Wikisource Talianu e veni pubblicata sutta la licenza CC BY-SA 4.0.