Chiù dâ Palora

sprèmiri  {verbu}

EN:   squeeze, wring

puisìa:

  • Non sugnu pueta
    ma siddu è puisia
    affunnari li manu
    ntra lu cori di l'omini patuti
    pi spremiri lu chiantu e lu scunfortu.
    ("Non sugnu pueta", Buttitta)

sprèmiri

prisenti

spremu

spremi

spremi

sprememu

spremiti

sprèmunu

mpirativu

--

spremi

spremissi

sprememu

spremiti

--

passatu

spremivi

spremisti

spremìu

sprememu

spremìstivu

spremeru

mpirfettu ndi.

spremeva

spremevi

spremeva

spremèvamu

spremèvavu

spremèvanu

mpirfettu cung.

spremissi

spremissi

spremissi

spremìssimu

spremìssivu

spremìssiru

futuru

spremirò

spremirai

spremirà

spremiremu

spremiriti

spremirannu

cundiziunali

spremirìa

spremirivi

spremirìa

spremirìamu

spremirìavu

spremirìanu

girunniu

spremennu

participiu

aviri spremutu

agg.:   spremutu


Traina (1868)

Sprèmiri.

  • v. a. Premer un corpo acciò ne esca sugo o materia: premere; se più forte: strizzare.
  • rifl. pass. sprimirisi, sforzarsi a piagnere.
  • Piagnere nojosamente, interrottamente, come fanno i bambini: frignare.
  • Far forza onde mandar fuori gli escrementi: ponzare.
  • Struggersi, disagiarsi.
  • nun putiri spremiri la petra, modo prov. che mostra impossibilità: non si può trar sangue dalla rapa. P. pass. sprimutu: spremuto.

La vuci di Traina veni dû Wikisource Talianu e veni pubblicata sutta la licenza CC BY-SA 4.0.